§ 39. Piksekaitse (1) Piksekaitse peab olema I, II, IV, V ja VI kasutusviisiga hoonel, mille kõrgeim osa ulatub ümbruskonna hoonestusest enam kui 15 meetrit kõrgemale. (2) Olenemata hoone kõrguse suhtest ümbruskonna hoonestusega, peab piksekaitse paigaldama: 1) TP2- ja TP3-klassi kuuluvale II või IV kasutusviisiga hoonele, kui sellise hoone kandekonstruktsioon ei ole A1 või A2 tuletundlikkusega; 2) III kasutusviisiga hoonele; 3) VI kasutusviisiga hoonele, milles toimub tuleohtlik või tule- ja plahvatusohtlik tootmisprotsess või säilitatakse sellise omadusega materjali; 4) lahtisele IV kasutusviisiga ehitisele, kus on korraga rohkem kui 200 kasutajat; 5) loomapidamishoonele, kus on rohkem kui 100 looma. (3) Piksekaitse projekteerimisel, paigaldamisel ja hooldamisel lähtutakse asjakohasest standardist. (4) Hoone piksekaitsesüsteemi kaitseklassi valikul peab lähtuma asjakohase standardi alusel koostatud riskianalüüsi tulemustest või järgmistest nõuetest: 1) I kaitseklassiga piksekaitse peab olema, sõltumata hoone kõrgusest, plahvatusohtlikul tööstushoonel või -laol ja lennujuhtimiskeskusel; 2) II kaitseklassiga piksekaitse peab olema, sõltumata hoone kõrgusest, kõrge tuleohuga tööstushoonel või laol, hoonel, kus on ööpäev ringi hoolealuseid, nagu haigla, hooldekodu või lastekodu, Häirekeskuse hoonel, raadio- ja televisioonimastil ning hoonel kõrgusega üle 100 meetri; 3) III kaitseklassiga piksekaitse peab olema, sõltumata hoone kõrgusest, inimeste kogunemiskohtadel, nagu kool, lasteaed, teater, kino, ujula, staadion või spordihall, milles pealtvaatajate kohtade arv on üle 200, hotellil, kus voodikohtade arv on üle 60, tööstushoonel, kus ei ole kõrget tuleohtu, büroohoonel, pangal või kauplusel, kui nende kasulik pind on üle 2000 ruutmeetri, loomapidamishoonel, kus on rohkem kui 100 looma, ning hoonel kõrgusega üle 28 meetri; [RT I, 30.11.2018, 7 - jõust. 03.12.2018] 4) IV kaitseklassi kuuluvad ülejäänud hooned, kus piksekaitse on vajalik.

Piksekaitse töötamise selgitamiseks peaks teadma, mis on äike ja miks tekib pikselöök. Hooneid ohustav pikselöök tekib erinevate potentsiaalidega pilvede ja maa vahel. Paratamatult jäävad sinna vahele ka hooned. Piksekaitse on vajalik selleks, et väguvool ei läbiks ehitise konstruktsioone. Piksekaitse koosneb püüdurist, allaviigust ja maandusist. Püüdur paigaldatakse selliselt, et pikselöök tabaks püüdurit, mitte hoonet. Allaviigud on ühendatud püüduritega ja nende kaudu juhitakse välguvool ohutult maandurisse.

Piksekaitsesüsteem ei ole igavene, kõik materjalid vananevad ilmastikutingimuste mõjul. Kui piksekaitsesüsteemi eest hoolt kanda, siis kestab ja töötab ta pikalt.

Katkist piksekaitsesüsteemi saab ise parandada, aga selleks peab teadma standardi nõudeid ja kasutama selleks sobivaid materjale. Lihtsam on lasta see töö teha spetsialistidel, kes sellega iga päev tegelevad.

Piksekaitsesüsteemi hind sõltub põhiliselt paigalduse hinnast ja eriti maanduse paigalduse hinnast. Enne haljastuse rajamist on maandust palju soodsam ehitada, kui hiljem. Piksekaitse paigalduse teeb kallimaks näiteks tõstuki kasutamise vajadus. Piksekaitse tarvikute hind sõltub klambrite valikust, kas valida pikema ealiseb roostevaba terasest või plastist fiksaatoriga kinnitusklambrid.

Piksekaitse vajaduse selgitamiseks tehakse hoonele riskianalüüs, mis võtab arvesse hoone iseloomu, mõõtmeid, tuleohutus andmeid ja selles viibivate inimeste arvu.

Väline piksekaitsesüsteem kaitseb hoonet otsese pikselöögi eest, aga lisaks sellele tuleb paigaldada ka hoone sisene piksekaitse süsteem, ehk liigpingepiirikud. Need kaitsevad meie elektrisüsteemi ja elektroonika seadmeid.

Piksekaitsesüsteem kaitseb enamasti ainult seda hoonet millele see on paigaldatud.

Saab aga enamasti nad ei kaitse kogu hoonet.